teisipäev, 1. juuni 2010
Spartakiaad
HÕulii!
Täna, 01. juunil, toimus SKA spordihooaja kokkuvõte ja jagati kätte viimased SKA meistrivõistluste auhinnad. Ei pea olema eriline geenius arvamaks, et kes võttis koorekihi (enamus kringlid, suurima tordi ja karikad) auhinnalaualt :D
Läbi 2009/2010. õppeaasta toimunud, spordikeskuse poolt organiseeritud, SKA erinevate meistrivõistluste tulemused märgiti üles ning pandi kokku "Spartakiaadi" üldarvestuse tabelisse. Spartakiaadi arvestuses toimusid järgmised võistlused: sügiskross, kevadkross, korvpall, saalihoki, kangi surumine, sõudeergomeeter, võrkpall, kergejõustik, sisekergejõustik, male, ujumine, võistkondlik sõudeergomeeter, lauatennis, jalgpall ja suusatamine. Pallimängud olid naistele ja meestele eraldi.
Toimunud 15-st võistlusest võitis meie, RS060, kursus 6 esikohta (kangi surumine, sõudeergomeeter nii võistkondlik kui individuaalne, lauatennis, kevadkross, jalgpall) ja 4 korral jäime teiseks (korvpall, saalihoki, ujumine, suusatamine). Kahetsusväärne lugu oli ainult kergejõustikuga, kust me ei võtnud kummastki võistlusest osa. Me lihtsalt ei ole kergejõustiku inimesed.
Spartakiaadi arvestuses tuli teisele kohale Politsei-Piirivalve kolledži esimene kurus BS090 ning kolmandaks tuli Päästekolledži teine kursus - RS080.
Meie võit on seda uhkem, et meil on kooli üks väikseimaid kursuseid - 10 tublit kadetti ning igaühel oli tükike panust võidu koju toomisel :)
Täname toreda ja sportliku aasta eest SKA Spordikeskust ning meile tublit konkurentsi pakkunud kaas tudengeid.
PS! Kunst ei ole kunsti teha, vaid kunstis kunsti näha!
pühapäev, 30. mai 2010
Meenutame ... :)
Üks pilt pidi rohkem ütlema kui tuhat sõna!!!
Ja nautige suvise jalgpalli MM-i laule ;)
Ja nautige suvise jalgpalli MM-i laule ;)
teisipäev, 18. mai 2010
Jalgpall
Rõõmustavad uudised prauad ja härrased blogi lugejad!
Nimelt õnnestus meil, pääste IV kursusel, võita SKA jalgpalli MV-l pääste esimest ja teist kursust. Esimesi seisuga 2:0 ja teist kursust väga pingelises matsis 2:1. Seekord pääsesid maksvusele kogemused ja törts õnne. Samuti oleks pidanud mängima korrektsiooni eriala poistega, kuid neil ei õnnestunud võistkonda kokku saada ....
Meie, RS060, kooseisus mängisid: väravas (tõenäoliselt turniiri parim) Taavi Tilk, kaitses Rainer Treilmann ja Tauno Sau, keskväljamootor Raido Jalas ning ründeässad Aleksandr Stepušin ja Allar Siiroja.
Naiste jalgpalli finaalis võitis finantsi lõpukursus korrektsiooni neidusid 2:0.
Hüva Leili!
reede, 14. mai 2010
SUVI
Terekest!
Vahepeal on jällegi palju verd südamest läbi pumbatud ning pääste IV kursus, RS060, on lõpetamas Sisekaitseakadeemiat. Lõppenud on eelkaitsmise järelkaitsmine kust kõigil õnnestus kenasti läbi saada ja nüüdseks on juba oma lõputööd kirjastusse köitmiseks antud. Juuni alguses on kaitsmine ja kui kõik kenasti läheb, siis 17. juuni ootame kõiki NOKIA kontserdisaali meie lõpetamisele :)
Kuid ennem veel, kui kooli lõpetame toimub meil huvitavaid ja loodetavasti meeldejäävaid üritusi. Spordi poolelt on käimas SKA lauatennise meistrivõistlused, kus meie omadest sai Pirx naistearvestuses II koha. Meestel käivad veel play-offid. Uuuest nädalast algab SKA jalka turniir, kus lootust võita on mitmel :D Võistlustules on kaks naiskonda ja neli meeskonda, kusjuures neljast kolm võistkonda on päästekolledžist ehk esimene, teine ja neljas kursus. Ilmselt oleks ka kolmas kursus, kui nad praktikal või Väike-Maarjas olema ei peaks.
Meelelahutuses on tulemas SKA grillfest. Loodetavasti on rahvast rohkem, kui kahel eelmisel aastal, juttude poolest peaks nii minema :)
Meeleolukaid õhtuid on olnud ja ilmselt tuleb ka veel ennem lõppu, aga kõik need ei kannata kirjatrükki :D
Tsäu-pläu!
reede, 30. aprill 2010
Mis toimub?!?
Tere karvased ja sulelised :)
Millega me siis tegeleme ja mida põnevat või igavat on tulemas?
Kõigepealt tahaksin noomida meie akadeemia peret, et vereloovutamisel oli nii vähe osavõtjaid. Kahjuks käib see ka meie, RS060, kursuse kohta. Kui meie omadel on mingigi vabandus, siis mis teistel on? :)
Passiivsuse kontrolliks korraldab SKA spordiklubi 4.mail rulluisu teisipäevaku. Kohale tuleb ka rulluisu treener kes hakkab näpunäiteid jagama. Ürituse algus on kella viie paiku õhtul ning kellel uiske ei ole saab need laenutada velodroomilt (poole summast maksab spordiklubi ;)
Täna tuli ka üks suur uudis, et tõenäoliselt saab akadeemia rektoriks 3. juunil Lauri Tabur, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Nii et lõpetamisel saame uue rektori käepigistuse, salamisi loodame ka endise rektori Priit Männiku käepigistust, sest tema oli meiga ikkagi neli väga huvitavat aastat.
Valusat kukkumist rullidel ;)
laupäev, 24. aprill 2010
Eelkaitsmine
On jõudnud kätte kõige olulisem aeg meie nelja aastase õppeperioodi jooksul. Lõppenud on loengud ning tuleb lõpetada, viimistleda ja "maha müüa" oma lõputöö. Soomest ekskursioonilt tagasi tulles oli juba järgmine päev mõnel mehehakatisel lõputöö eelkaitsmine. Kokku oli eelkaitsmist kolmel päeval. Esimesel päeval operatiivtööga seotud teemad, teisel päeval järelevalve ja kolmandal demineerimine ning ülejäänud pudi-padi a´la kriisireguleerimine ja ennetus.
Eelkaitsmine seisnes lõputöö esitlemises 7-10 minuti jooksul ning pärast komisjoni küsimustele vastamises. Komisjoni kuulusid Päästekolledži direktor, direktori asetäitja, õppejõud ja Päästeametist paar ametnikku.
Tulemused eelkaitsmisel ei olnud just kõige roosilisemad, kui üldist pilti hinnata. Meie kursuselt pääses otse lõppkaitsmisele kolm ja tingimisi sai seitse.Tingimisi tähendab seda, et 7. maiks on vaja puudused ära likvideerida ja 10.-11. mai uuesti lõputööd kaitsta. Hea selles mõttes, et saab veel lõppkaitsmiseks esinemist ja kõnet harjutada ::D kuigi hää oleks ilma selle järel eelkaitsmiseta.
Loodame, et kõik saavad ikka lõppkaitsmisele ja diplomi kätte :)
NB! Hetke olukord on küll sitt, kuid see on meie tuleviku väetis! (Meri)
neljapäev, 22. aprill 2010
Ekskursioon Pelastuskoulu
Esmaspäeva 19. aprilli varahommikul kell 06:28 startis Päästekolledži IV kursus Sisekaitseakadeemia väravast väikese, kuid mahuka Mersu bussiga D-terminali, et sõita laevaga Helsingisse külastamaks Helsinki Pelastuskoulu ehk Päästekooli. Helsingi sadamas ootas meid Helsingi Päästekooli kaks väike-bussi koos juhtidega ning viisid meid kooli. Päästekoolis võttis meid vastu kooli direktor Matti Waitinen alias vunts, kes tutvustas ja kiitis oma õppeasutust. Soomes on kokku kaks päästekooli, millest ühes saab ka kõrgharidust omandada. Helsingi Pelastuskoulus saab ainult erialase hariduse.
Helsingi Päästekoolis saab õppida meie mõistes tõrjuja-päästja-parameedikuks. Parameedikuks on vaja sellepärast, et 24 tunnisest valvevahetusest ollakse 12 tundi suure punase auto peal ja 12 tundi väiksemas ehk kiirabis.
Ennelõunat kuulasime loengut turvalisuskoolitusest Soomes, meie mõistes tähendab see ennetustööd. Loeng oli soome keeles, millest meie loomulikult suurt aru ei saanud. Tõlkideks tulid kaasa õppejõud Alar Valge, Tarmo Kull ning õppereferent Epp Näpp. Tänud neile asjaliku ja meeldejääva reisi eest.
Peale lõunasööki suundusime kohalikule õppeväljakule, mis asub Helsingi linnas ning seetõttu on seal harjutusteks piiratud võimalused. Seal olid olemas külmsuitsu ning gaasiküttega majakesed, autolõikamis- ja varinguplats ning mõned tsisternid ohtlike ainete jaoks. Enamus harjutusi teevad Helsingi päästjad linnas erinevatel objektidel, mis tagab ka väga hea võimaluse tähtsamate objektide õppimiseks.
Päästekoolist suundusime maa-alla, kus oli vanade päästeautode muuseum. Samuti oli seal väga palju mootorpritse ja tsiviilkaitse varustust (näiteks taskulampe). Sealt suundusime edasi Helsingi 1952. aasta olümpiastaadionile, kuhu on tehtud hostel. Taavi Tilk magas ilmselt samas voodis, kus ´52. aastal magas Paavo Nurmi, vähemalt ta ise arvab ja loodab seda. Naisterahvad said kahese toa ning meessoost isikud ööbisid kümnekesi ühes numbritoas. Hostel ei olnud just viie tärniga, kuid Sisekaitseakadeemia ühikaga kannatab võrdlust küll. Asjad ööbimispaika ära viidud, suundusime edasi Helsingi teise päästekomandosse, kus oli ka tuletõrjemuuseum. Seal tehti meile väga sisukas ja huvitav ekskursioon.
Sealsamas komando all asus ka väike pubi moodi nurgake, kus on võimalik nö rihm lõdvaks lasta. Meid võtsid seal vastu kaks päästekooli õpilast, kes õpivad spetsialistiõppes. Rääkisime üldisest elust ja olust, et kuidas pääste süsteem nendel ja kuidas meil töötab. Jutu kõrvale pakuti erinevaid suupisteid ja soomlaste Olvi. Õhtu jätkus jalutuskäiguga läbi Helsingi linna ööbimispaika, kus jätkus väike istumine ja jutu puhumine ilma võõrustajateta, kuid rohke huumoriga. (Mõni mees naeris lausa munad märjaks – silmamunad)
Järgmise päeva hommikul poole kaheksast saime süüa ning peale seda suundusime jällegi päästekooli, et tutvuda nende arvuti programmiga (Firestudio 4), millega nad harjutavad päästeala sündmuste lahendamist ja raadiosidet. Samuti näidati meile filmi kooli lõpetamiseks vajalikust lõpuharjutusest, mis kestab 24 tundi. Selle jooksul sooritavad nad erineva raskusastmega sündmusi.
Teisipäeval peale lõunasööki suundusime Helsingi suurimasse komandosse H1. Seal tutvustati erinevat tehnikat ning päästekomando elu. Tehnika võrreldes Eesti komandodega on väga mitmekülgne ja võimalusi tundus olevat palju rohkem. Näiteks on neil olemas spetsiaalse varustusega päästeauto puhtalt päästetööde jaoks ning selle auto liikmeid kutsuti pioneerideks, nemad tulekustutamisega ei tegele, selleks on teine auto ja meeskond.
Uhkest päästekomandost läksime tagasi pelastuskoulu viimast kohvi ja saiakest sööma ning meie poolt anti üle tänutäheks mõningad akadeemia meened. Seepeale sõidutati meid sadamasse, kust saime oma tagasisõidu piletid ning läksime viimast tutvust või siis hüvastijättu tegema Helsingi linnaga.
Lõpetavatele kursustele meie poolt edukat põrumist lõputöödel ja teistele õppimis rohket kevadet.
Helsingi Päästekoolis saab õppida meie mõistes tõrjuja-päästja-parameedikuks. Parameedikuks on vaja sellepärast, et 24 tunnisest valvevahetusest ollakse 12 tundi suure punase auto peal ja 12 tundi väiksemas ehk kiirabis.
Ennelõunat kuulasime loengut turvalisuskoolitusest Soomes, meie mõistes tähendab see ennetustööd. Loeng oli soome keeles, millest meie loomulikult suurt aru ei saanud. Tõlkideks tulid kaasa õppejõud Alar Valge, Tarmo Kull ning õppereferent Epp Näpp. Tänud neile asjaliku ja meeldejääva reisi eest.
Peale lõunasööki suundusime kohalikule õppeväljakule, mis asub Helsingi linnas ning seetõttu on seal harjutusteks piiratud võimalused. Seal olid olemas külmsuitsu ning gaasiküttega majakesed, autolõikamis- ja varinguplats ning mõned tsisternid ohtlike ainete jaoks. Enamus harjutusi teevad Helsingi päästjad linnas erinevatel objektidel, mis tagab ka väga hea võimaluse tähtsamate objektide õppimiseks.
Päästekoolist suundusime maa-alla, kus oli vanade päästeautode muuseum. Samuti oli seal väga palju mootorpritse ja tsiviilkaitse varustust (näiteks taskulampe). Sealt suundusime edasi Helsingi 1952. aasta olümpiastaadionile, kuhu on tehtud hostel. Taavi Tilk magas ilmselt samas voodis, kus ´52. aastal magas Paavo Nurmi, vähemalt ta ise arvab ja loodab seda. Naisterahvad said kahese toa ning meessoost isikud ööbisid kümnekesi ühes numbritoas. Hostel ei olnud just viie tärniga, kuid Sisekaitseakadeemia ühikaga kannatab võrdlust küll. Asjad ööbimispaika ära viidud, suundusime edasi Helsingi teise päästekomandosse, kus oli ka tuletõrjemuuseum. Seal tehti meile väga sisukas ja huvitav ekskursioon.
Sealsamas komando all asus ka väike pubi moodi nurgake, kus on võimalik nö rihm lõdvaks lasta. Meid võtsid seal vastu kaks päästekooli õpilast, kes õpivad spetsialistiõppes. Rääkisime üldisest elust ja olust, et kuidas pääste süsteem nendel ja kuidas meil töötab. Jutu kõrvale pakuti erinevaid suupisteid ja soomlaste Olvi. Õhtu jätkus jalutuskäiguga läbi Helsingi linna ööbimispaika, kus jätkus väike istumine ja jutu puhumine ilma võõrustajateta, kuid rohke huumoriga. (Mõni mees naeris lausa munad märjaks – silmamunad)
Järgmise päeva hommikul poole kaheksast saime süüa ning peale seda suundusime jällegi päästekooli, et tutvuda nende arvuti programmiga (Firestudio 4), millega nad harjutavad päästeala sündmuste lahendamist ja raadiosidet. Samuti näidati meile filmi kooli lõpetamiseks vajalikust lõpuharjutusest, mis kestab 24 tundi. Selle jooksul sooritavad nad erineva raskusastmega sündmusi.
Teisipäeval peale lõunasööki suundusime Helsingi suurimasse komandosse H1. Seal tutvustati erinevat tehnikat ning päästekomando elu. Tehnika võrreldes Eesti komandodega on väga mitmekülgne ja võimalusi tundus olevat palju rohkem. Näiteks on neil olemas spetsiaalse varustusega päästeauto puhtalt päästetööde jaoks ning selle auto liikmeid kutsuti pioneerideks, nemad tulekustutamisega ei tegele, selleks on teine auto ja meeskond.
Uhkest päästekomandost läksime tagasi pelastuskoulu viimast kohvi ja saiakest sööma ning meie poolt anti üle tänutäheks mõningad akadeemia meened. Seepeale sõidutati meid sadamasse, kust saime oma tagasisõidu piletid ning läksime viimast tutvust või siis hüvastijättu tegema Helsingi linnaga.
Lõpetavatele kursustele meie poolt edukat põrumist lõputöödel ja teistele õppimis rohket kevadet.
Tellimine:
Postitused (Atom)